Pärast pikka metsaringi, agility-trenni või tööpäeva karjas ei vaja koer lihtsalt „rohkem krõbinaid”. Ta vajab energiat, mis toetab lihaseid, taastumist ja stabiilset kehakaalu. Söötmisnormi arvutamine aktiivsele koerale algab seetõttu koera päris elu vaatamisest: kui palju ta liigub, milline on tema kehaehitus, mida ta sööb ning kas tema kaal püsib soovitud vahemikus.
Toidupaki tabel on hea lähtepunkt, kuid mitte lõplik otsus. Kaks sama rasket koera võivad kulutada päeva jooksul väga erinevalt energiat. Üks teeb rahuliku jalutuskäigu ümber kvartali, teine jookseb omanikuga, käib trennis ja veedab tunde õues. Mõlemale sama portsjoni andmine ei oleks kuigi teadlik valik sinu lemmikule.
Mida tähendab aktiivne koer?
Aktiivsus ei tähenda ainult võistlussporti. Aktiivseks võib pidada koera, kes liigub iga päev pikemalt ja tempokamalt, käib regulaarselt trennis, saadab omanikku jooksu- või matkarajal, töötab või veedab palju aega vabalt õues. Samas ei muutu koer aktiivseks üksnes seetõttu, et ta on noor või elava loomuga.
Oluline on vaadata nädalat tervikuna. Kui koeral on kaks väga koormavat treeningpäeva, kuid ülejäänud päevad on rahulikud, võib olla mõistlik kohandada toidukogust just koormuse järgi. Suurem õhtusöök igal nädalapäeval võib muidu viia tasapisi liigse kaaluni. Ka ilm mõjutab vajadust: külmas, märjas või lumes kulub õues viibival koeral sageli rohkem energiat kui soojal ajal.
Aktiivse koera toit peab andma piisavalt kvaliteetset loomset valku ja rasva, kuid sobiv valik sõltub ka seedimisest. Väga energiarikas toit võimaldab anda väiksema koguse, mis võib olla hea suure koormusega koerale. Tundliku seedimise või kaalutõusule kalduva koera puhul ei ole kõige kaloririkkam retsept alati parim lahendus.
Söötmisnormi arvutamine aktiivsele koerale samm-sammult
Kõige praktilisem on alustada koera ideaalkaalust, mitte ainult kaalunäidust täna. Kui koer on juba ülekaalus, arvuta kogus soovitud tervisliku kaalu järgi. Kui kahtled, kas ribid peaksid rohkem või vähem tunda olema, küsi nõu loomaarstilt. Tõu keskmine kaal üksi ei anna vastust, sest sama tõu koerte kehaehitus võib erineda palju.
1. Arvuta puhkeoleku energiavajadus
Koera puhkeoleku energiavajadust ehk RER-i saab hinnata valemiga:
RER = 70 × kehakaal kilogrammides astmes 0,75
See võib tunduda keeruline, kuid kalkulaator teeb arvutuse kiiresti ära. Näiteks 20-kilose koera RER on umbes 660 kilokalorit päevas. See ei ole veel tema päevane toiduvajadus, vaid baas, millele lisatakse aktiivsuse mõju.
Lihtsustatud orientiirina vajab terve täiskasvanud, tavapärase aktiivsusega koer sageli umbes 1,4-1,6 korda RER-i. Aktiivne harrastuskoer võib vajada ligikaudu 1,8-2 korda RER-i. Väga suure koormusega töö- või sportkoera vajadus võib teatud perioodil ulatuda 2-5 korrani RER-ist. Viimane vahemik on lai põhjusega: kelgukoera talvine töö, karjakoera tööpäev ja paar korda nädalas agilitys käimine ei ole võrreldava kuluga.
20-kilose aktiivse harrastuskoera puhul võiks esialgne siht olla näiteks 660 × 1,8 = umbes 1190 kilokalorit päevas. See on algpunkt, mitte kivisse raiutud norm.
2. Leia toidu energiasisaldus
Järgmine oluline number on toidu energiasisaldus, mida märgitakse pakendil enamasti kujul kcal/kg või kcal/100 g. Kui kuivtoit sisaldab 3800 kcal/kg, annab 100 grammi seda toitu 380 kcal energiat.
Kui koera päevane vajadus on hinnanguliselt 1190 kcal, jagad selle 380 kilokaloriga. Tulemuseks on umbes 313 grammi kuivtoitu päevas. Kui lisad menüüsse maiuseid, närimispulki, konservi või treeningpreemiaid, tuleb ka nende energia päevanormi sisse arvestada.
See koht jääb sageli tähelepanuta. Väike peotäis treeningmaiuseid võib olla täiesti õigustatud osa aktiivse koera päevast, kuid ei ole kalorivaba. Hea rusikareegel on hoida maiused kuni 10 protsendi piires päeva energiast ning vähendada vastavalt põhitoidu kogust. Intensiivse treeningu ajal võiksid preemiad olla väikesed, hästi seeditavad ja koera jaoks väärtuslikud.
3. Jaga toit sobivalt päeva peale
Enamikule täiskasvanud koertest sobib kaks toidukorda päevas. Väga aktiivne koer võib tunda end paremini, kui päevane kogus jagatakse kaheks või kolmeks väiksemaks söögikorraks. Nii ei pea seedimine korraga toime tulema suure toiduhulgaga ja energiatase püsib ühtlasem.
Vahetult enne tugevat trenni ei tasu anda suurt einet. Jäta söömise ja intensiivse liikumise vahele vähemalt paar tundi, eriti suurematel ja sügava rinnakorviga koertel. Pärast pingutust paku esmalt vett ja rahulikku taastumisaega, seejärel sobiva suurusega toidukord. Kui koeral on tundlik kõht, võib koormuspäeva portsjonite ajastus olla sama tähtis kui kogus ise.
Kaal, väljaheide ja jaks annavad kõige ausama tagasiside
Arvutus aitab alustada, kuid koer ise ütleb, kas norm toimib. Kaalu võiks kontrollida vähemalt kord kuus, suure koormuse, kasvuperioodi või toiduvahetuse ajal isegi sagedamini. Terve kehakaalu juures on koeral ülalt vaadates nähtav vöökoht ning ribid on õrna survega tuntavad, kuid mitte teravalt välja paistvad.
Vaata ka seda, kuidas koer liigub ja taastub. Kui tavaliselt rõõmus trennikaaslane väsib kiiresti, otsib pidevalt toitu või kaotab kaalu, võib päevane energia olla liiga väike. Kui vöökoht kaob, kaal tõuseb ja koer muutub loiumaks, on põhjust kogust vähendada või valida väiksema energiasisaldusega toit.
Väljaheide annab samuti kasulikku infot. Pidevalt pehme väljaheide, kõhugaasid või väga suur väljaheite kogus võivad viidata sellele, et toit ei sobi, portsjon on liiga suur või muutus tehti liiga kiiresti. Toidu kogust ja retsepti tasub muuta rahulikult, tavaliselt 5-10 protsenti korraga, ning jälgida tulemust umbes kahe nädala vältel. Äkiline suur kärbe või järsk lisamine teeb hindamise keeruliseks ja võib kõhu ära rikkuda.
Arvesta eluetapi ja tervisega
Kutsikas, tiine või imetav koer, eakas koer ja steriliseeritud koer ei mahu samasse valemisse. Kasvav kutsikas vajab lisaks energiale väga täpselt tasakaalustatud mineraale. Eakas, kuid aktiivne koer võib vajada head valku lihasmassi hoidmiseks, ent tema tegelik energiakulu võib olla noorema koera omast väiksem. Steriliseerimine võib vähendada energiavajadust, kuid ei tee koerast automaatselt vähem liikuvat looma.
Kui koeral on neeru-, maksa-, kõhunäärme- või südameprobleem, allergia või korduvad seedehäired, ära sea menüüd ainult kalorite järgi. Sellisel juhul tuleb sobiv toit ja kogus valida koos loomaarstiga. Sama kehtib koera kohta, kes kaotab kaalu vaatamata heale isule või kelle janu ja söögiisu muutuvad järsku.
Toidu vahetamisel võta aega. Sega uus toit vana hulka vähemalt 7 päeva jooksul ning pikenda üleminekut, kui seedimine on tundlik. Kvaliteetne, selge koostisega ja koera vajadusele sobiva energiasisaldusega toit teeb igapäevase normi jälgimise lihtsamaks. Käpakesed valib oma valikusse tooteid, mille puhul ei pea lemmikule pakkuma odavaid täiteaineid, vaid saab lähtuda päriselt tema heaolust.
Aktiivse koera toidukauss ei pea olema iga päev grammi pealt identne. Mõõda alguses kogus köögikaaluga, jälgi koera keha ja kohanda rahulikult vastavalt sellele, kas päev tõi kaasa diivanipuhkuse, metsaretke või tõelise tööpäeva. Nii saab kausitäiest kindel tugi tema rõõmsale ja tugevale elule.