Kass ei pea olema silmanähtavalt ümmargune, et liigsed kilod tema enesetunnet mõjutaksid. Sageli hiilib kaalutõus ligi tasapisi: krõbinakauss on alati täis, maius tuleb iga palve peale ning diivanil tukastamine võidab mänguaja. Need viis märki kassi ülekaalust aitavad muutust märgata enne, kui see hakkab piirama lemmiku liikumist, hooldamist ja igapäevast rõõmu.
Kassi kehaehitus, vanus, tõug ja karvastik on erinevad, seega ei anna ükski kaalunumber üksi täielikku vastust. Pikakarvalisel kassil võib lisakaal hästi varju jääda, samal ajal kui väikese kondiga kassil võib isegi väike kaalutõus olla märgatav. Kõige usaldusväärsem on vaadata kassi keha tervikuna, jälgida muutusi ajas ja küsida kahtluse korral nõu loomaarstilt.
Viis märki kassi ülekaalust
1. Roided ei ole õrnalt katsudes tuntavad
Terve kehakaaluga kassil peaksid roided olema kergelt tuntavad, ilma et peaksid sõrmedega tugevalt vajutama. Need ei pea olema silmaga nähtavad, kuid nende kohal ei tohiks olla paksu pehmet rasvakihti. Proovi kassi rahulikus hetkes silitada külgedelt, mitte ainult üle selja.
Kui roiete leidmiseks tuleb selgelt vajutada või sa ei tunne neid üldse, võib see viidata liigsele rasvkoele. Samas ei tasu teha järeldust ühe kiire katsumise järgi, eriti kui kass on pinges, karv on väga tihe või ta ei luba end külgedelt puudutada. Võrdle tunnet regulaarselt ja pöördu ebakindluse korral loomaarsti poole.
2. Vöökoht on ülalt vaadates kadunud
Vaata seisvat kassi ülalt. Enamikul tervislikus kaalus kassidel on ribide taga õrn sissepoole liikuv jooneke ehk vöökoht. Ülekaalu korral võib keha kuju muutuda ühtlaselt ovaalseks või laiemaks just keskosast.
Ka külje pealt on kasulik jälgida kõhu joont. Kõht ei pea olema täiesti sirge, sest paljudel kassidel on alakõhul loomulik nahavolt. See on tavaline ega tähenda automaatselt ülekaalu. Muret tekitavam on olukord, kus kogu kõhupiirkond tundub ümar, raske ja ripub selgelt allapoole koos muu kehakaalu tõusuga.
3. Kass liigub vähem või väldib hüppeid
Kassid on osavad puhkajad, mistõttu ei tähenda pikk uinakupäev iseenesest midagi halba. Märka hoopis muutust võrreldes tema varasema käitumisega. Kas kass jääb aknalauale või diivanile hüppamisel kõhklema? Kas ta valib trepist minnes aeglasema tempo, lõpetab mängu kiiresti või ei aja enam lemmikmänguasja taga?
Lisakilod panevad suurema koormuse liigestele ja muudavad liikumise ebamugavamaks. Kuid vähenenud aktiivsuse põhjus ei pruugi alati olla kaal. Valu, artriit, hambamure, stress või muu terviseprobleem võivad samuti muuta kassi loiuks. Eriti siis, kui muutus on järsk, kaasneb lonkamine või kass peidab end tavapärasest rohkem, vajab olukord loomaarsti hinnangut.
4. Karvahooldus jääb kehvemaks
Painduv kass ulatub üldjuhul mugavalt pesema nii selga, külgi kui ka tagakeha. Kui keskosa muutub suuremaks, võib just tagumiste käppade, alaselja ja kõhualuse puhastamine olla ebamugav. Karv võib seal muutuda rasusemaks, pulstuda või tunduda vähem hoolitsetud.
See märk vajab tähelepanelikku tõlgendamist. Ka eakas kass, valulike liigestega lemmik või kass, kellel on nahaprobleem, võib end vähem pesta. Seepärast ära käsitle karva muutust ainult iluküsimusena. Õrn regulaarne harjamine aitab kassi mugavust toetada, kuid põhjuse väljaselgitamine on sama tähtis.
5. Kaal tõuseb märkamatult, kuid järjepidevalt
Kõige selgem vihje on sageli kaalutrend. Kui kass võtab kuude jooksul tasapisi juurde, ei pruugi muutus igapäevaselt silma paista. Mõnikord on põhjus lihtne: peres annab igaüks veidi maiust, toidukogust mõõdetakse silma järgi või teise looma kausist käiakse lisa võtmas.
Ka steriliseeritud kasside energiavajadus võib pärast protseduuri muutuda ning toidu kogus vajab ülevaatamist. See ei tähenda, et steriliseeritud kass peab kindlasti ülekaaluliseks muutuma. Küll aga tasub valida tema eluetapile sobiv täisväärtuslik toit ning järgida pakendil toodud kogust kui lähtekohta, mitte täita kaussi harjumusest.
Miks ei ole kassi ülekaal ainult välimuse küsimus?
Liigne kehakaal võib muuta igapäevased kassilikud tegevused raskemaks. Hüppamine, mängimine, pesemine ja liivakastis mugava asendi leidmine võivad nõuda rohkem pingutust. Pikema aja jooksul võib ülekaal suurendada liigeste, ainevahetuse ja kuseteede tervisega seotud murede riski ning halvendada olemasolevate haiguste kulgu.
Süüdistamine siin ei aita. Paljud hoolivad kassiomanikud avastavad kaalutõusu alles siis, kui kass on juba ümaram, sest muutus toimub aeglaselt ning nurruv lemmik oskab väga veenvalt lisaampsu küsida. Teadlik valik algab tähelepanekust, mitte rangest keelamisest.
Kuidas hinnata kassi kehakaalu kodus?
Kaalu kassi võimalusel samal ajal ja samades tingimustes, näiteks kord kuus. Kui kass ei püsi kaalul, astu kõigepealt kaalule ise, seejärel kass süles, ning arvuta vahe. See meetod ei ole kliiniliselt täpne, kuid aitab näha, kas kaal liigub üles või alla.
Kirjuta tulemus üles koos väikeste tähelepanekutega: kas portsjon muutus, kas kass sai rohkem maiuseid, kas tema aktiivsus oli tavapärane? Kaalu jälgimine on eriti kasulik pärast toidu vahetamist, steriliseerimist või siis, kui peres on mitu looma. Söötmiskohas kasutatav kaaluga kauss võib teha portsjonite mõõtmise igapäevaselt lihtsamaks.
Loomaarst saab hinnata ka keha konditsiooni ehk kehaehitust, mitte ainult kilogramme. See on oluline, sest kaks sama kaaluga kassi võivad olla väga erineva lihasmassi ja rasvkoe osakaaluga. Kui kass on järsku kaalus juurde või maha võtnud, ära alusta omal käel dieeti enne tervisekontrolli.
Turvaline tee tervislikuma kehakaaluni
Kassi kaalulangus peab olema rahulik ja planeeritud. Kiire toidukoguse kärpimine või paastumine võib kassile ohtlik olla, sest kasside ainevahetus ei reageeri näljutamisele samamoodi nagu inimesel. Loomaarst aitab seada realistliku eesmärgi ja välistada tervisemured, mis võivad kaalu mõjutada.
Seejärel vaata üle kogu päevane menüü, mitte ainult põhitoit. Täisväärtuslik, kvaliteetse loomse valguga toit aitab hoida lihasmassi ning annab selge aluse portsjonite planeerimiseks. Steriliseeritud kassile mõeldud retsept võib olla hea valik, kuid ka see vajab õiget kogust. Teraviljavaba toit ei ole automaatselt kaalulangetav toit – määravaks jäävad koostis, energiasisaldus ja päevane portsjon.
Maiused ei pea täielikult kaduma, kuid need võiksid kuuluda päevase toidukoguse sisse. Mõnele kassile sobib preemiaks paar krõbinat tema enda päevaratsioonist, teisele väike tükk kvaliteetset lihamaiust. Kui majapidamises on mitu kassi, sööda neid võimalusel eraldi. Nii ei jää aktiivsem või ahnem sööja teise portsjonit lõpetama.
Liikumist lisa väikeste, kassile loomulike mänguhetkedena. Kaks või kolm lühikest saagimängu päevas võib olla parem kui üks pikk tegevus, mis väsitab kassi kiiresti. Sulgedega mänguasi, peidetud krõbinad, ronimisvõimalus ja toidu otsimine panevad tööle nii keha kui ka uudishimu. Valulikul või eakal kassil alusta väga rahulikult ning arvesta tema võimetega.
Käpakesed valib lemmikutele tooteid mõttega, et igapäevane toit oleks teadlik, lihtne ja hea. Õigesti mõõdetud portsjon, kassile sobiv retsept ning paar mänguminutit päevas on väikesed harjumused, mis võivad tema enesetunnet palju muuta. Kui märkad muutust juba täna, alusta homsest ühe konkreetse sammuga: mõõda välja päevane toit ja paku sellele kõrvale veidi rohkem ühist mänguaega.